Kuidas kontaktläätsed minu enesehinnangut muutsid

Ma sain oma esimesed prillid neljandas klassis. Alguses tundus mulle, et prillid on lahedad, aga selleks ajaks, kui ma keskkooli olin jõudnud, oli mu lühinägevus juba nii suureks arenenud, et prillklaasid olid paksud ja inetud. See tegi ka mind inetuks. Öelda otse KOLE oleks tegelikult isegi õigem. See mõjutas kõvasti minu enesehinnagut ja seda loomulikult  madalama poole. Ja täpselt sellise tundega alustasin ma 10. klassi.

Aga mul oli lootus, et asjad võiksid muutuda, kuna minust 2 aastat vanem õde oli peale 11. klassi lõppu endale saanud kontaktläätsed. Meie peres mängis rolli see, mis vanuses minu õde ehk pere esimene laps tohtis midagi teha. Tundus, et ka mina võiksin endale kontaktläätsed saada, aga mitte enne 11. klassi lõppu. Nii kannatasin ka mina ära keskkooli kaks esimest aastat…ja lõpuks see kauaoodatud päev saabus. Ma sain ka endale kontaktläätsed!

Kontaktläätsed muutsid elukvaliteeti

Lõpuks – peale seitset aastat – nägin ma maailma selgelt! See oli justkui ime! Ma vaatasin peeglisse ja sealt ei vaadanudki mulle enam vastu see inetu prillipapa.

Siis hakkasin ma saama oma ilusate silmade kohta komplimente. Varem polnud inimesed neid mu paksude prilliklaaside tagant ilmselt lihtsalt märganud. Või siis äkki ma lihtsalt ei julgenudki eriti kellelgi otsa vaadata. Mis iganes see põhjus ka oli, tõusis minu enesehinnang kontaktläätsedega mõne kuuga väga kõvasti. Tundsin end täiesti teistmoodi, hakkasin käituma enesekindlamalt ja julgemalt ning arenesin akadeemiliselt ning sotsiaalselt. Sain 12. klassis väitlusklubi presidendiks ning auhinna parimate õpitulemuste eest.

Muidugi ei saa kogu minu keskkooli saavutusi ainult kontaktläätsede arvele kirjutada, nii lihtne see asi ka ei ole. Aga siiski tuleb arvesse võtta, et inimese enesehinnang ja –tunnetus mõjutab seda, kuidas ta maailma näeb ja selles tegutseb.

Mõtle läbi oma piirangud 

Ma olen kindel, et ka teil on mingid piirangud, mis tulenevad lapsepõlvest. Keegi täiskasvanu, kes teie jaoks oli arvamusliider, ütles midagi (see võis olla ka juhuslik märkus), aga see jäi mõttesse? Või tundsite te end samuti koledana mõne füüsilise piirangu tõttu? Tasub mõelda oma hoiakute ja uskumuste alustele ning sellele, kas need on tõesed või kas need üldse kunagi tõesed on olnud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga